Blogi

Andmekaitsespetsialist: kes see on ja millal on ta kohustuslik

Andmekaitsespetsialist (inglise keeles Data Protection Officer ehk DPO) on isik, kes nõustab organisatsiooni isikuandmete kaitse küsimustes ja jälgib, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõudeid täidetaks. Osa organisatsioone peab andmekaitsespetsialisti määrama kohustuslikult, teiste jaoks on see vabatahtlik, kuid sageli mõistlik.

Selles artiklis vaatame, millal on andmekaitsespetsialist kohustuslik, mida ta teeb, kes sellesse rolli ei sobi ja kuidas tema tööd lihtsamaks teha.

Millal on andmekaitsespetsialist kohustuslik?

IKÜM-i artikli 37 lõike 1 järgi peab vastutav või volitatud töötleja määrama andmekaitsespetsialisti kolmel juhul:

  1. Avaliku sektori asutus või organ. Näiteks ministeeriumid, ametid, kohalikud omavalitsused ja avalik-õiguslikud asutused. Erand on kohtud, kui need tegutsevad õigust mõistes.
  2. Ulatuslik korrapärane ja süstemaatiline jälgimine. Kui organisatsiooni põhitegevus hõlmab andmesubjektide ulatuslikku ja süstemaatilist jälgimist, näiteks käitumispõhist reklaami, asukoha jälgimist või turvateenust avalikus ruumis.
  3. Eriliigiliste või süüteoandmete ulatuslik töötlemine. Kui põhitegevus hõlmab ulatuslikult eriliigiliste isikuandmete (näiteks terviseandmete) või süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud andmete töötlemist.

Mida tähendavad „põhitegevus“ ja „ulatuslik“?

Põhitegevus on tegevus, mis on organisatsiooni eesmärgi saavutamiseks hädavajalik. Haigla põhitegevus on tervishoiuteenuse osutamine, mis paratamatult hõlmab terviseandmete töötlemist. Seevastu töötajate palgaarvestus on peaaegu igas ettevõttes tugitegevus, mitte põhitegevus.

Ulatuslikkusel ei ole kindlat arvulist piiri. Euroopa Andmekaitsenõukogu (EDPB) soovitab arvestada andmesubjektide arvu, andmete mahtu ja liike, töötlemise kestust ning geograafilist ulatust.

Mida andmekaitsespetsialist teeb?

Artikkel 39 sätestab andmekaitsespetsialisti ülesanded. Vähemalt peab ta:

  • teavitama ja nõustama organisatsiooni ning selle töötajaid andmekaitsekohustustest;
  • jälgima nõuete täitmist, sealhulgas vastutuse jaotust, töötajate teadlikkust ja koolitusi ning auditeid;
  • nõustama andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamisel ja jälgima selle täitmist;
  • tegema koostööd Andmekaitse Inspektsiooniga ja olema talle kontaktisikuks.

Andmekaitsespetsialisti tuleb kaasata kõigisse isikuandmete kaitsega seotud küsimustesse õigeaegselt ja anda talle ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid (artikkel 38).

Sõltumatus ja huvide konflikt

Andmekaitsespetsialist peab saama oma tööd teha sõltumatult. Talle ei tohi anda juhiseid selle kohta, kuidas ülesandeid täita, teda ei tohi ülesannete täitmise eest vallandada ega karistada ning ta annab aru otse kõrgeimale juhtkonnale.

Andmekaitsespetsialist võib täita ka muid ülesandeid, kuid need ei tohi tekitada huvide konflikti. EDPB juhiste järgi tekib konflikt tavaliselt siis, kui inimene ise otsustab isikuandmete töötlemise eesmärkide ja vahendite üle. Seetõttu ei sobi andmekaitsespetsialistiks üldjuhul tegevjuht, finants-, turundus-, personali- või IT-juht.

Töötaja või teenusepakkuja?

Andmekaitsespetsialist võib olla organisatsiooni töötaja või täita ülesandeid teenuslepingu alusel (artikkel 37 lõige 6). Kontsern võib määrata ühe ühise andmekaitsespetsialisti, kui ta on igast üksusest kergesti kättesaadav.

Oluline on erialane pädevus: andmekaitseõiguse ja -praktika tundmine ning võime ülesandeid täita (artikkel 37 lõige 5).

Kontaktandmete avaldamine ja teatamine

Organisatsioon peab avaldama andmekaitsespetsialisti kontaktandmed, näiteks privaatsusteates, ja teatama need järelevalveasutusele (artikkel 37 lõige 7). Eestis on järelevalveasutus Andmekaitse Inspektsioon. Andmete esitamise täpse viisi leiate inspektsiooni kodulehelt.

Kas väiksem ettevõte vajab andmekaitsespetsialisti?

Kui ükski kolmest tingimusest ei kehti, ei ole andmekaitsespetsialist kohustuslik. Siiski peab keegi organisatsioonis vastutama andmekaitse eest, et register oleks ajakohane, mõjuhinnangud tehtud ja rikkumistele reageeritaks õigeaegselt.

Pange tähele: kui määrate andmekaitsespetsialisti vabatahtlikult ja nimetate teda nii, kohalduvad talle samad nõuded mis kohustuslikule andmekaitsespetsialistile. Kui soovite paindlikumat rolli, nimetage seda näiteks andmekaitse eest vastutajaks.

Kuidas andmekaitsespetsialisti tööd lihtsamaks teha

Suur osa andmekaitsespetsialisti ajast kulub ülevaate saamisele: millised töötlemistoimingud on olemas, mis on puudu ja kus on riskid. GDPR Registeris on see info ühes kohas:

Kas teie organisatsioonis on andmekaitsespetsialisti töö veel tabelites? Broneerige 30-minutiline demo ja vaatame koos, kuidas GDPR Register teie andmekaitsetööd toetab.

See artikkel on üldine teave ega asenda õigusnõuannet. Konkreetse olukorra puhul tutvuge Andmekaitse Inspektsiooni juhistega või pidage nõu juristiga.

PREVIOUS
GDPR-i trahvid Eestis ja Euroopas: kui suured need on ja kuidas neid vältida
NEXT
Eriliigilised isikuandmed: mis need on ja millal neid tohib töödelda