Blogi

Eriliigilised isikuandmed: mis need on ja millal neid tohib töödelda

Eriliigilised isikuandmed on andmed, mille väärkasutamine võib inimesele tekitada eriti suurt kahju, näiteks diskrimineerimise või tõsise privaatsuse riive. Seetõttu on nende töötlemine isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 9 järgi põhimõtteliselt keelatud ja lubatud ainult kindlatel juhtudel.

Varem kasutati Eestis nende kohta mõistet delikaatsed isikuandmed, mis pärines 2007. aasta isikuandmete kaitse seadusest. Tänapäeval on õige termin eriliigilised isikuandmed, kuid mõlemaid kasutatakse endiselt.

Millised andmed on eriliigilised?

Artikli 9 lõike 1 järgi on eriliigilised isikuandmed need, mis paljastavad:

  • rassilise või etnilise päritolu;
  • poliitilised vaated;
  • usulised või filosoofilised veendumused;
  • ametiühingusse kuulumise.

Lisaks on eriliigilised:

  • geneetilised andmed;
  • biomeetrilised andmed, kui neid töödeldakse inimese kordumatuks tuvastamiseks (näiteks sõrmejälg või näotuvastus pääsusüsteemis);
  • terviseandmed;
  • andmed inimese seksuaalelu või seksuaalse sättumuse kohta.

Mis ei ole eriliigilised isikuandmed?

Fotod ei ole iseenesest biomeetrilised andmed. Need muutuvad eriliigiliseks alles siis, kui neid töödeldakse spetsiaalsete tehniliste vahenditega inimese tuvastamiseks (põhjendus 51).

Süüteoandmed, näiteks karistusregistri andmed, ei ole eriliigilised isikuandmed, kuid nende töötlemiseks on eraldi ja ranged reeglid (artikkel 10).

Isikukood ja pangaandmed ei ole eriliigilised, kuigi neid tuleb kaitsta hoolikalt.

Millal tohib eriliigilisi andmeid töödelda?

Töötlemine on lubatud ainult siis, kui kehtib mõni artikli 9 lõike 2 erand. Peamised neist on:

  • sõnaselge nõusolek konkreetsel eesmärgil;
  • kohustused töö- ja sotsiaalkaitseõiguse valdkonnas, näiteks töövõimetuslehe andmed tööandja juures;
  • eluliste huvide kaitse, kui inimene ei saa ise nõusolekut anda;
  • sihtasutuse, ühenduse või ametiühingu seaduslik tegevus oma liikmete andmetega;
  • andmed, mille inimene on ilmselgelt ise avalikustanud;
  • õigusnõuete koostamine, esitamine või kaitsmine;
  • oluline avalik huvi, mis põhineb seadusel;
  • tervishoid ja töötervishoid;
  • rahvatervis;
  • arhiveerimine, teadus- ja ajaloouuringud ning statistika.

Lisaks erandile on vaja ka tavapärast õiguslikku alust artikli 6 järgi. Erand ei asenda õiguslikku alust, vaid tuleb sellele lisaks.

Mida see praktikas tähendab?

Mõjuhinnang on sageli kohustuslik

Eriliigiliste andmete ulatuslik töötlemine on üks juhtudest, mille korral on andmekaitsealane mõjuhinnang kohustuslik (artikkel 35 lõige 3). Ka EDPB kriteeriumide järgi on tundlikud andmed riskitegur: kui sellele lisandub veel üks kriteerium, näiteks suuremahuline töötlus, on mõjuhinnang üldjuhul nõutav.

Turvameetmed peavad olema tugevamad

Kuna võimalik kahju on suurem, peavad ka turvameetmed olema rangemad: rollipõhine ligipääs, krüpteerimine, logimine ja selged säilitustähtajad.

Andmekaitsespetsialist võib olla kohustuslik

Kui organisatsiooni põhitegevus hõlmab eriliigiliste andmete ulatuslikku töötlemist, tuleb määrata andmekaitsespetsialist.

Näited igapäevaelust

  • Töövõimetuslehed: tööandja töötleb töötaja terviseandmeid töö- ja sotsiaalkaitseõiguse alusel.
  • Sõrmejäljega pääsusüsteem: biomeetrilised andmed tuvastamiseks. Enamasti on vaja sõnaselget nõusolekut ja alternatiivset võimalust, näiteks kiipkaarti.
  • Ametiühingumaksu kinnipidamine palgast: paljastab ametiühingusse kuulumise.
  • Kliiniku patsiendiandmed: tervishoiu erand ja suure tõenäosusega kohustuslik mõjuhinnang.

Kuidas GDPR Register aitab

GDPR Registeris on eriliigiliste andmete töötlemine näha otse töötlemistoimingu juures:

  • Töötlemistoimingute registris märgite andmeliigid ja õigusliku aluse, AI-assistent aitab alust valida.
  • Mõjuhinnangu eelkontrollis on „tundlikud isikuandmed“ üks EDPB kriteeriumidest. Kui see koos teise kriteeriumiga on märgitud, annab platvorm teada, et mõjuhinnang on nõutav.
  • Riskiregistris saate tehisintellektil lasta pakkuda toimingu riske koos leevendusmeetmetega.

Kas teate, millistes töötlemistoimingutes teil eriliigilisi andmeid on? Broneerige 30-minutiline demo ja vaatame koos, kuidas GDPR Register teie andmekaitsetööd toetab.

See artikkel on üldine teave ega asenda õigusnõuannet. Konkreetse olukorra puhul tutvuge Andmekaitse Inspektsiooni juhistega või pidage nõu juristiga.

PREVIOUS
Andmekaitsespetsialist: kes see on ja millal on ta kohustuslik
NEXT
Isikuandmete kaitse seadus ja IKÜM: mida peab Eesti ettevõte teadma