Blogi

GDPR-i trahvid Eestis ja Euroopas: kui suured need on ja kuidas neid vältida

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM, inglise keeles GDPR) trahvid on Euroopas jõudnud miljarditesse eurodesse. Eestis oli trahvide määramine pikka aega keeruline, kuid alates 1. novembrist 2023 on ka siin trahvimäärad IKÜM-i tasemel. Selles juhendis vaatame, kui suured trahvid võivad olla, kuidas neid määratakse, millised on seni suurimad trahvid ja mida saab ettevõte teha, et riski vähendada.

Kui suured on IKÜM-i trahvid?

IKÜM-i artikkel 83 jagab trahvid kahte astmesse.

AsteÜlemmäärMille eest
Madalam aste (artikkel 83 lõige 4)kuni 10 miljonit eurot või 2% eelmise majandusaasta ülemaailmsest käibestvastutava ja volitatud töötleja kohustuste rikkumine, näiteks puudulik töötlemistoimingute register, lõimitud andmekaitse puudumine, turvameetmed, rikkumisest teatamata jätmine, mõjuhinnangu või andmekaitsespetsialisti puudumine
Kõrgem aste (artikkel 83 lõiked 5 ja 6)kuni 20 miljonit eurot või 4% eelmise majandusaasta ülemaailmsest käibesttöötlemise põhimõtete ja õigusliku aluse rikkumine, nõusoleku tingimused, eriliigilised andmed, andmesubjekti õigused, andmete edastamine kolmandatesse riikidesse ning järelevalveasutuse korralduse täitmata jätmine

Mõlemal juhul kehtib suurem summa. Suurettevõtte puhul võib 4% käibest olla tunduvalt rohkem kui 20 miljonit eurot.

Kuidas trahvi suurus määratakse?

Trahv peab olema igal üksikjuhul tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Artikli 83 lõike 2 järgi arvestatakse muu hulgas:

  • rikkumise laadi, raskust ja kestust ning kannatanud inimeste arvu;
  • kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest;
  • mida ettevõte tegi kahju leevendamiseks;
  • vastutuse ulatust ning rakendatud tehnilisi ja korralduslikke meetmeid;
  • varasemaid rikkumisi;
  • koostööd järelevalveasutusega;
  • mõjutatud isikuandmete liike;
  • kuidas järelevalveasutus rikkumisest teada sai, näiteks kas ettevõte teatas sellest ise.

Seetõttu ei ole hästi dokumenteeritud andmekaitse ainult kohustus. See on ka parim tõend, kui midagi peaks juhtuma.

Kuidas on lood trahvidega Eestis?

Kuni 2023. aastani

Eesti õiguses ei ole haldustrahve, mistõttu määratakse IKÜM-i trahve väärteomenetluses. Pikka aega tähendas see, et trahve ei suudetud praktikas tõhusalt rakendada. Andmekaitse Inspektsioon kasutas peamiselt ettekirjutusi ja sunniraha. Justiitsministeerium pakkus 2020. aastal välja haldustrahvi kontseptsiooni, kuid lahendus tuli lõpuks teisiti.

Alates 1. novembrist 2023

Karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatustega jõudsid trahvimäärad IKÜM-i tasemele: kuni 20 miljonit eurot ja teatud juhtudel, kui 4% käibest on suurem, ka rohkem. Teine oluline muudatus on see, et ettevõtet saab trahvida ka siis, kui ei ole tuvastatud, milline konkreetne töötaja oli kohustatud tegutsema.

Trahv ei ole ainus risk

Andmekaitse Inspektsioon saab teha ettekirjutusi, määrata nende täitmiseks sunniraha ja vajadusel töötlemise ajutiselt või alaliselt keelata (IKÜM artikkel 58). Andmepõhise ettevõtte jaoks võib töötlemise keeld olla rahatrahvist palju valusam.

Euroopa suurimad IKÜM-i trahvid

Allpool on mõned seni suurimad ja enim tähelepanu saanud trahvid. Osa otsuseid on vaidlustatud, seega võivad lõplikud summad muutuda.

AastaEttevõteJärelevalveasutusTrahvPõhjus
2023Meta (Facebook)Iirimaa DPC1,2 miljardit eurotisikuandmete edastamine USA-sse
2021AmazonLuksemburgi CNPD746 miljonit eurotreklaami sihtimine ilma nõuetekohase aluseta
2025TikTokIirimaa DPC530 miljonit eurotisikuandmete edastamine Hiinasse ja läbipaistvus
2022InstagramIirimaa DPC405 miljonit eurotlaste andmete töötlemine
2024LinkedInIirimaa DPC310 miljonit eurotkäitumispõhise reklaami õiguslik alus
2024UberHollandi AP290 miljonit eurotjuhtide andmete edastamine USA-sse
2019GooglePrantsusmaa CNIL50 miljonit eurotebapiisav teave ja nõusolek reklaami isikupärastamisel

Kõige rohkem trahve on määratud kaubanduses, meedias ja telekommunikatsioonis, finantsteenustes, tervishoius ning avalikus sektoris. Kokku on IKÜM-i alusel määratud trahve mitme miljardi euro väärtuses.

Mida Andmekaitse Inspektsioon küsib?

Järelevalvemenetluses on esimesed küsimused tavaliselt väga konkreetsed:

  • milliseid isikuandmeid te hoiate;
  • mis eesmärgil neid töötlete;
  • kui kaua andmeid säilitate;
  • kellel on andmetele ligipääs ja kellega neid jagate.

Kui neile küsimustele ei ole kiiresti võimalik vastata, on see inspektsiooni jaoks märk, et tasub uurida põhjalikumalt. Kõik need vastused peaksid olemas olema teie töötlemistoimingute registris.

Kuidas trahviriski vähendada

  1. Pidage ajakohast töötlemistoimingute registrit (artikkel 30). Puudulik register on madalama astme rikkumine.
  2. Kontrollige õiguslikke aluseid. Vale või puuduv alus on kõrgema astme rikkumine. Eriliigiliste andmete puhul on vaja ka artikli 9 erandit.
  3. Tehke mõjuhinnang, kui töötlemine on kõrge riskiga. Vaadake, kuidas platvorm annab teada, millal seda vaja on
  4. Hinnake ja maandage riske ning dokumenteerige turvameetmed. Riskijuhtimine
  5. Teatage rikkumistest õigeaegselt: Andmekaitse Inspektsioonile 72 tunni jooksul, kui rikkumine tõenäoliselt ohustab inimeste õigusi.
  6. Sõlmige lepingud volitatud töötlejatega (artikkel 28) ja kontrollige andmete edastamist väljapoole EL-i.
  7. Määrake andmekaitsespetsialist, kui see on kohustuslik. Lugege, millal
  8. Dokumenteerige otsused. Trahvi suurust mõjutab see, mida ettevõte suudab näidata: vastutus, meetmed ja koostöö.

Kokkuvõte

Eestis on IKÜM-i trahvid nüüd päriselt võimalikud ja ulatuvad samale tasemele nagu mujal Euroopas. Parim kaitse on selge ülevaade sellest, milliseid andmeid te töötlete, miks ja kuidas, ning dokumentatsioon, mis seda tõendab. Lugege ka, kuidas isikuandmete kaitse seadus ja IKÜM omavahel seotud on.

Kas teie dokumentatsioon peaks järelevalvemenetlusele vastu? Broneerige 30-minutiline demo ja vaatame koos, kuidas GDPR Register aitab vastused ühte kohta koondada.

See artikkel on üldine teave ega asenda õigusnõuannet. Trahvide andmed põhinevad avalikult teatatud otsustel ja võivad pärast vaidlustamist muutuda.

PREVIOUS
Eesti andmekaitseidu võtab GDPRi nõuete täitmiseks appi tehisaru
NEXT
Andmekaitsespetsialist: kes see on ja millal on ta kohustuslik